Puugid

 

http://www.tervisekeskus.ee/puugid.php
http://www.lemmikloomakliinik.ee/index.php?leht=35

Praeguse seisuga ei tohiks meie kliimavööndis elavad puugiliigid edasi kanda peamisi koertele ja kassidele nakkavaid puukidega siirutatavaid haigusi nagu babesioos ja erlihhioos, kuigi kliima soojenedes ja riikidevahelise liikumise intensiivistudes ei tea keegi, mis tulevik toob. Üldiselt siiski pole Eestis elaval ja Leedust-Lätist lõuna või ida poole mittereisival koeral - kassil põhjust niivõrd muretseda puukide siirutatavate nakkushaiguste pärast, küll aga põhjustavad suures koguses ründavad puugid kohalikku nahaärritust/põletikku, mille tagajärjena loom kratsimisega olukorda tugevalt halvendada võib (tekitades näiteks nn. hot-spot'i ehk märja dermatiidi), väikese kehamassiga loomadel võib suurem puugiinvasioon ka üldisemaid terviseprobleeme tekitada, eriti kui kaasuvad muud parasitoosid. Samuti peaks puuke tõrjuma selleks, et vähendada nende inimestele edasi sattumise tõenäosust.
Suure puuginuhtluse korral kipub asi nii olema, et ükski rohi ei suuda puukide sattumist loomale päris ära hoida. Enamasti tagab korralikult tehtud ja regulaarne puugitõrje küll selle, et hammustanud puugid surevad. Teoreetiliselt on nii, et mida vähem aega puuk looma külge kinnitunud on, seda vähem on tal ka võimalus looma nakatada või nahapõletikku esile kutsuda.
Kindlasti tasub puugitõrjevahendite kasutamisel piinlikult järgida nende kasutusjuhendit. Nende vahendite mittetoimimine või puudulik toime on sageli põhjustatud ka valest kasutamisest. Kindlasti tuleb jälgida, et ravimit manustataks piisavalt looma kehakaalu arvesse võttes - näiteks 25 kilo kaaluvale koerale ei pruugi 10-20 kg koerale mõeldud täpilahuse pipett piisavat kaitset anda. Täpilahused tuleb manustada nahale ja nii, et loom neid ära lakkuda ei saaks. Ravimid ei tohiks olla aegunud. Enamuse täpilahuste manustamisel on mingi periood enne ja pärast manustamist, mil looma ei tohiks pesta või märjaks teha. Puugikaelarihmade puhul võib nende toimet pärssida looma märjakssaamine (vihma käes viibimine, ujumaskäimine), samuti vahel väga paks karvakasukas. Kõigi vahendite puhul tuleb neid vastavalt juhendis toodud intervallile uuendada - puukide vastu toimivad enamik täpilahuseid mitte kauem kui neli nädalat, ja toimeperioodi lõpuosas võib toime olla juba nõrgenenud. Samuti tasuks erinevaid tõrjevahendeid vahetada - s.t mitte kasutada kuust kuusse ja aastast aastasse sama preparaati, vaid neid aeg-ajalt muuta.

Kadri Kääramees

Kui puuk on juba koerale kinnitunud, siis puugi eemaldamiseks keera puuki (mitte päripäeva, vaid vastupäeva), et ta end lahti laseks või võta puugil hästi naha lähedalt küüntega kinni ja tõmba, tuleb ka ära. On olemas ka puugipintsetid ja Tick2 selle jaoks, kui ei taha/saa küüntega puuki võtta. Need paned ümber puugi, keerad ühe tiiru ning puuk tulebki sipsti välja.
http://www.puugieemaldaja.ee/

Täpilahustest peetakse praegu parimaks parasiiditõrjevahendit A d v a n t i x  (toimeained imidaklopriid ja permetriin), see pakub kolmekordset kaitset ning ühtlasi ka peletab puuke erinevalt Frontline'st.
Kuidas preparaat erinevatesse parasiitidesse mõjub?
Puugid – koertele manustatuna peletab Advantix puugid eemale enne kui nad jõuavad koera nahale kinnituda või surmab need juba koera nahaga kokkupuutel.
Kirbud – pärast esmakordset Advantix'i manustamist lõpetavad kirbud koera hammustamise 5 minutiga ning 98-100% looma peal olevatest kirpudest hävitatakse 12 tunniga. Edaspidi koera peale hüppavad kirbud hävitatakse juba 2 tunniga. Advantix'iga ravitud koerad hävitavad ka oma ümbruses (nt. koera lamamisasemel, mööblil ja vaipadel) olevad kirpude vastsed ning selleks piisab vaid looma kokkupuutest vastsetega.
Sääsed - Advantix peletab sääsed eemale või surmab need enne kui nad jõuavad hammustada.
Advantix on preparaat koertele ning seda ei tohi MITTE MINGIL JUHUL MANUSTADA KASSIDELE!

Šveitsi veterinaar-meditsiini instituudi kodulehel www.vetpharm.unizh.ch/perldocs/index_x.htm on huvitavaid fakte erinevate puugi-kirbu tõrjevahenditest ja nende toksilisusest.
Alates aastast 2000 ei lubata Šveitsi tuua ja kasutada (mürgisuse tõttu) KILTIX'it ja alates 2004.a.-st - TRIXIE't. Samas soovitatakse kui ohutut ja võrdse toimega nii ADVANTIX'it (toime kestvus ~4 näd.), kui ka FRONTLINE spot on'i (toime 4-5näd. -> 2 kuud). Need mõlemad preparaadid imenduvad organismi vähe, jäädes pealmisesse nahakihti, ning karva- ja rasufolliikulitesse ja erituvad sealt naha pinnale koos rasuga. Seega on tegemist nn. kontakttoimega ja puudub kogu organismi nn. üldtoime.
Mõjuvad ka kirbu noorvormidele, ei lase kibularvidel areneda (näit. Frontline toime on sellisel juhul kuni 12 nädalat). Kui on aga oodata uute täiskasvanud kirpude rünnet, siis peaks Frontline'ga profülaktikat tegema vähemalt iga viie nädala tagant.
Üks kord kuus soovitatakse Frontline kasutada, kui -
- on kirburikas ümbruskond
- on diagnoositud kirbuallergiat
- on puukide oht
- kui koera pestakse karva pehmendavate või hüpoallergiliste šampoonidega
Ja lõpuks antakse soovitus, et kui elate piirkonnas, kus neid ohtusid on minimaalselt, siis võib ka Frontline iga 2-3 kuu tagant kasutada.
Kaelarihmade suhtes, eriti, mis puudutab orgaanilise fosforhappe-estreid sisaldavaid variante, oli ka minule uudiseks, et sel puhul vabaneb toimeaine gaasina (kasukasse) ja osaliselt leiab aset ka difundeerumine organismi, ning seal kudede vahel jaotumine. Seega lisandub veel nn. üldtoime (mürgisus!). Võimalike kõrvaltoimetena tuuakse välja mao-sooletrakti poolt oksendamist, kõhulahtisust (või püdel iste), sagenenud urineerimist, haistmise langust (!) ja otsese toimena - nahaärritust ning nn. kontakt-dermatiiti.

Puukide jms. vastu looduslike vahenditega:

Kirpude vastu looduslike vahenditega:
http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=807

Võimalik on kasutada eeterlikke õlisid, puukide tõrjumiseks sobivad l a v e n d e l  ja  g e r a a n i u m. Siinjuures on kaks tähtsat asja, mida meeles pidada:
1) õlid peavad olema lahjendatud (nt kui teha 240 ml pritsimislahus, on selles max 3 tilka lavendlit ja 3 tilka geraaniumi, pritsimislahus ise koosneb puhtast veest, 15 ml alkoholist, 15 ml glütseriinist, 15 ml kastoorõlist; enne tarvitamist loksutada),
2) õlid peavad olema 100% eeterlikud õlid (st mitte sünteetilised!) ja kindlasti kasvatatud orgaaniliselt (organically grown).
Võib teha ka nn täpilahuse, kus 15 ml alusõli (nt mandliõli) kohta lisatakse 2 tilka lavendlit ja 2 tilka geraaniumi ning siis pisut tilgutada turjakarvade vahele nahale.

Osa kasvatajaid kinnitab, et pahalasi hoiab eemale ka karvkatte määrimine v a l g e  v e i n i  ä ä d i k a g a , mida lahjendatult võib koera karvale piserdada või pritsida. 

T e e p u u- või e u k a l ü p t i õ l i  lahus sobivat samuti, aga kõik koerad seda ei talu (tekib ärritus) ja mõni läheb neid aroome summutama mõne vägevama haisuga.
Märkus: kuigi teepuu on tõhus tõrjevahend, ei talu paljud loomad teepuuõli; teiseks on suur osa käibel olevast teepuuõlist ikkagi mitte piisavalt puhas. Kangel kujul on teepuuõli koerale mürgine - nii et ettevaatust sellega! Ta on tugev stimulant, st mõjub närvisüsteemile ergutavalt ja juba üsna väike kogus (paar tilka) nahal võib panna koera rahutult ringi tammuma, lõõtsutama jne.
Teepuuõli võib lisada PAAR TILKA tavalisele šampoonile profülaktikaks, et kirpe jm satikaid eemal hoida. Ta on kuivatava toimega ja igasugu nahaga seotud hädasid parandab imehästi.
Tähelepanu tuleks pöörata pudelil olevale etiketile, mõni teepuuõli on lahjem ja mõni kangem kontsentraat. Kangega tuleks nii inimeste kui loomade puhul olla ettevaatlik. Väidetavalt tekitab see mõnel inimesel allergiat, nii et ka seda tuleks jälgida.
Koertele, kes taluvad, võib teepuuõli panna paar tilka kukla peale karvade vahele (asukoht nagu kirburohu panemise puhul ikka), peletab satikaid eemale.
Kui tegu inimeste teepuuõliga, siis võiks seda lahjendada veega ja pritsipudelist peale kanda, ettevaatusega et silma ei läheks. On olemas ka spetsiaalne koertele sobivas vahekorras teepuuõli (spray).
Teepuuõli on MÜRGINE KASSIDELE ja SISSEVÕTMISEL, kuna kassidel puudub ensüüm, mis lagundaks teepuuõli ja nii see seal organismis kumuleerub ja annab mürgistusnähte. Koerte puhul puhul sellist ohtu ei ole. Nii kirjutatakse saksa vet. kliinikute kodulehekülgedel. Samas on Saksamaal rida hobustele ja koertele mõeldud salve, mis baseeruvad just teepuuõlil.

Kogenud kuldsekasvatajad Inglismaal on ka kasutanud kas  k ü ü s l a u k u  ehedal kujul või küüslaugukapsleid (ka inimeste omi), suveperioodil ca 2-3 päevas, talvel 1 päevas. Puugid tulevat peale, aga ei ime külge. Hoidvat eemal ka kirbud ja muud vereimejad.
Pärast küüslaugu söömist eraldub spetsiifiline lõhn mitte ainult suust, vaid ka higinäärmete kaudu ja söönu eritab seetõttu kogu keha pinnaga küüslaugu lõhna. Puugid eelistavad küüslaugutamata objekte :) Inimeste puhul, kui küüslauk taskusse panna metsa minnes, siis puuk kiusama ei tule.
Üleüldse aitab küüslauk kõrvaldada sooleparasiite, tugevdab seedimist ja ergutab soodsalt seedetrakti. Seda kasutatakse seedetegevuse edendamiseks. On soovitav anda loomadele, kes on peamiselt liha- või kalatoidul, kalduvad rasvumisele või kannatavad artriidi käes. Annus sõltuvalt koera suurusest 1/2 kuni 3 värsket küüslauguküünt päevas.
Allikas: Dr Pitcairn's Complete Guide to Natural Health for Dogs and Cats, autorid: Richard H. Pitcairn (DVM, PH D) ja Susan Hubble Pitcairn
Et enamus internetilehekülgi näitab sibulat ja küüslauku negatiivses valguses ja hoiatab nende andmise eest koertele-kassidele, tahan siin ära tuua
ZÜRICHI  ÜLIKOOLI VETERINAARFARMAKOLOOGIA- JA - TOKSIKOLOOGIA INSTITUUDI andmed (suure šriftiga kirjutasin algallika nime, et oleks selgelt näha, et on tegu teadusliku asutusega, mitte aga mõnest foorumist ammutatud "teadmistega")
www.vetpharm.unizh.ch/perldocs/wirksto.htm
(sealt vasakult reast valida Toxikologie ja siis otsingusse "alliin")
Seega Zürichi Ülikooli andmetel peetakse koertel küüslaugu toksiliseks annuseks üle 5 gr /kg kehakaalu kohta /päevas.
Ja seda siis, kui sellist kogust manustatakse 7 päeva järjest....
Et ühe küüslauguküüne kaaluks loetakse ~2-3 gr, siis arvutuste kohaselt 10 kg-se koera päevase toksilise annuse jaoks kuluks
5 x 10kg = 50  ja  50 : 2 (3)gr = 16-25 küüslauguküünt / päevas!!
Aga sellist kogust vaevalt et mõni koer isuga nahka paneks!
S i b u l a t  loetakse veidi rohkem "kangemaks" kui küüslauku ja siin on toksiliseks annuseks 5gr (või enam) /kg kehakaalu kohta/ päevas (ja  igaüks võib nüüd ise arvutada, mitu sibulat see "päevaports" kokku teeb). Kokkuvõtteks -
Zürichi Ülikooli prof. dr. Nägel'i soovitus on -
tervisele kasulik värske küüslaugu kogus (koerale) võiks olla - kuni 4 gr /koera kohta / päevas.
Seega - sibula ja/või küüslaugu tarbimisel kehtib sama reegel, mis kõigi toiduainete ja ravimite korral - kõike mõõdukalt!
Andes küüslauku 1-2 korda nädalas saavutatakse
* soolefloora tasakaalustatus
* (nn.pahade) bakterite vastane toime seedetraktis
* viirustevastane toime
* vere puhastumine toksiinidest
* positiivne toime nahale (eriti, kui on tegu nahapõletiku või ekseemiga)
* üldtoniseeriv toime
* vananemise pidurdamine jne.
Toksilisus. Sibulas ja küüslaugus sisalduv toimeaine alliin oma ülemäärases annuses põhjustab vere punaliblede lõhustumist (hemolüüsi) ja seetõttu - kehvveresust.
Siit siis ka laboratoorsetes analüüsides väljenduvad vere punaliblede arvu langus, veri (erütrotsüüdid) uriinis ja kliinilises pildis -  kehvveresusest tingitud hingeldus, südame kloppimine, nõrkus.
Ja ongi kogu lühike kokkuvõte - meeldetuletus.
Lisaks eelpoolmainitud Zürichi Ülikoolile kasutasin allikatena
www.hund-jagd.de/content/index_html?a=3&b=16
www.diensthundepraxis.de/Aktuelles.htm
www.fellbeisser.net/portal/glaubenskrieg-um-knoblauch-und-so
www.das-tierhospital-hamburg.de

~*~*~*~*~*~    

Ja siia juurde veel paar linki ROSINATE  m i t t e k a h j u l i k u s t   toimest loomadele - vastukaaluks internetis olevatele hirmujuttudele:
www.hundewelten.de
www.problemhundetherapeut.de
www.barfers.de

Miks on rosinad üldse kasulikud ->
www.themenguide-de

Hoiatatakse ainult, et rosinad on ilmselt vastunäidustatud m õ n e d e l e  koeratõugudele, ning et rosinad mõjuvad  kergelt l a h t i s t a v a l t . Seega mitte ehmuda, miks kõht lahtisem on, kui muidu!

 

Allikas: internet ja Sirje Krönström