I OSA  KUTSIKA KASVATUS KOOLITUSENI

Peremehest sõltub milliseks koer kasvab
Koerte käitumine on samasugune kui aastatuhandeid tagasi. See oli sama minevikus, on nüüd ja on ka edaspidi. Koera kasvatades ja koolitades tuleb teada, et KOER VIIB INIMESE OMA MAAILMA, mitte vastupidi.
Sageli küsitakse, milline on hea kutsikas? Sellele küsimusele on väga raske õigesti vastata. Jättes välja välimiku olen vastanud, et tähtis on nii peremehe kui ka kutsika iseloomude sobivus. Vilkale peremehele ei sobi rahulik koer ja vastupidi. Kui valid kutsikat tuleb välimikule lisaks täpsustada kutsika iseloom. Sobiv märk heast iseloomust on rõõmsalt vehklev saba ja uudishimu.

Koera hoidmine, kasvatamine ja koolitus innustavad peremeest üha. On selge, et kuulekas ja hästi hoitud ning kasvatatud koer on pereliikmena palju meeldivam, kui halvasti hoitud ja kasvatatud sõnakuulmatu koer. Sõltub palju omanikust, milliseks tema koer kujuneb.

Koera kasvatus algab kohe, kui kutsikas tuleb uude kodusse. See hetk on ehk suurim muutus ta elus. Tee sellest kutsikale meeldiv kohtumine. Sina oled talle nüüd ema asemel, kellelt ta saab uues ümbruses turvalisust. Anna talle võimalus tutvuda uue ümbrusega. Ära häiri teda, vaid anna talle rahu. Kutsikas pole mänguasi. Selgita seda ka lastele. Pea meeles, et kui kutsikas magab, ei tohi teda häirida.

Sotsiaalsetes olukordades peaksime me käituma samamoodi kui kutsika ema nendes olukordades käituks. Mängides kasutab kutsikas hambaid ja see on täiesti loomulik, aga kui kutsikas hammustab liiga kõvasti on tarvis koheselt meenutada - EMA HAMMUSTAB TAGASI NII KÕVASTI, et kutsikas vingatab. Sinagi pead tegema nii - EI LÖÖ teda, vaid RAPUTAD turjast. On tähtis seejärel mängu jätkata ja teda silitada. Sellest kogemustest õpib kutsikas ettevaatlikumalt mängima.

PEA MEELES, et sotsiaalseks olukorraks ei peeta mitte sellist olukorda,  kui kutsikas kassi rünnates saab käpaga nina pihta või siiliga mängides okkad ninna. Sotsiaalseks olukorraks ei ole ka kodused äpardused, kui kutsikas tõmbab laualt laudlina koos nõudega endale kaela, vaid siin oleks vaja hoopis ämbritäis vett talle kaela lasta, et selliseid asju enam ei juhtuksehk etsotsiaalsed olukorrad on need, kus inimene ja kutsikas tegutsevad koos.
Umbes 3-4 kuu vanusena hakkab kutsikas proovima, kui kõrgel karja-pere hierarhiaredelil ta asub. Ta võib süüa lõrina saatel, ka mänguasjade juures võib lõriseda ja mänguhoos hammustada kõvasti. Kutsikas jälgib peresisest hierarhiat. Ta ei mõista ebamääraseid pahandamisi vaid karistada tuleks asjalikult. Kui karistus ei ole küllalt tugev, ärgitab see kutsikat kohe karistuse lõppedes veelgi kõvemini näksama. Kui karistus on lõppenud, näita kutsikale, et nüüd on taas kõik hästi (mängi). NB! Koer allub ainult temast kõrgemal asuvale pereliikmele.

On mõistetav, et perega kaasnevad ka hellitused ja on hea kui need on loomulikud, mitte teeseldud. Kui kutsikas on arg, vajab ta tuge ja turvalisust. Kutsikat kasvatades on põhiline, et EI nõudvad asjad tehakse talle ebameeldivateks ja karistatakse, aga soovitud asjad meeldivateks ja kiidetakse.
Kui käsime koera olgu käsklused lühikesed, selged - nõudlikus toonis. Igasugune nämmutamine on mõttetu. Juhul, kui käsklust peab kordama, siis koos korduskäsklusega tuleb nõudmine - koer pannakse käsklust täitma. Kui karistada on siiski vaja, siis suurim viga on karistada tundlikku kutsikat liiga kõvasti ja allumatut liialt lõdvalt-loiult. Karistus täpsustab koerale, mida ei tohi teha aga samal ajal ka näitab - mida tal on soovitav teha. RUSIKAREEGEL on, et tundlikku koera karistatakse ettevaatlikult või ei karistatagi, normaalse tundlikkusega koera otsustavalt-resoluutselt ja tugeva-ründava iseloomuga koera kõvasti (kuldse natuur on enamasti tundlik ja emotsionaalne, mistõttu peab keelamistega ettevaatlik olema, et mitte rikkuda suhteid kogu eluks!).

Peab meeles pidama, et mis on täna keelatud on alatiseks keelatud ja mis täna on lubatud on alatiseks lubatud.(Selles kreedos ei maksaks küll kellelgi kahelda, olen seda oma kolme kasvatatud koera peal 15 aasta jooksul korduvalt kogenud).
Kui oled koerale juba jalutusrihma tutvustanud ja esimesed jalutuskäigudki selja taga, tuleks kutsikale õpetada "siia" tulekut. Algul kutsikas kõnnib vaid sinu jalgade ligidal. Ta kardab, et jätad ta võõras ümbruses üksi. Kui aga kutsikas on jäänud kuskile kauemaks nuuskima, kutsu teda "siia". Hoog on kindlasti suur. Kutsikas on kelmikas. On tarvis jätta talle tunne, et tal see õnnestus. Mõista, et kutsikat tuleb enda juurde kutsuda ja panna korraks rihma otsa ka jalutuskäigu vahepeal, mitte ainult siis kui on kojuminek. Vastasel korral võib juhtuda, et ta ei tule kutsumise peale juurde, sest kogemused on õpetanud, et SIIA = RIHMA OTSA JA KOJU. Pea siis meeles, hoia sõpra võimalikult palju vabana. Kui nii ei tehta võib koerast tulla põgenik ja ta paneb plehku kui ainult võimalus avaneb, sest maailm on täis ju nii palju huvitavaid lõhnu, millega rihma otsas ei saanud tutvuda.
Järgmine mure on kutsika nutt ja haukumine kui ta üksi jääb. Tulles uude koju antakse kutsikale võimalus rahulikult uue ümbrusega tutvuda. Pärast, kui ta juba väsinud on, jäetakse ta üksi ja pannakse uks kinni. Hakkab kutsikas üksi olles nutma, las nutab, ta ei jaksa kaua vinguda ja jääb peagi jälle magama. Kutsikat ei saa karistada selle eest, et ta üksi olles nutab, sest see on tal veel loomuses - kui nuttis tuli ema teda vaatama. Lase kutsikal nutta. Kui hakkad teda lohutamas käima, hakkab ta alati üksi olles nutma või haukuma.
Järgnevalt tulevad kingad, raamatud, mööbel, kutsikale tuleb selgeks teha, et ühed esemed on tabu ja teised "mänguasjad" ning nendega võib mängida. Karistada tohib vaid siis kui tabame kutsika teolt, hilinenud pahandamine ei õpeta koera. Muidu võib juhtuda, et kui peremees on kodus, istub kutsikas vagusi ja kui peremeest pole siis möllab.

Paha komme tervitamiseks on kutsikal esikäppadega üles hüppamine. Selleks tuleb õpetada koerale teistsugune käitumisjoon. Inimene võiks alguses kükitada, et tervitada. Kui koer unustab õpitu võib talle astuda tagajalale või tõsta põlv vastu hüppajat.
Et kutsikast ei tuleks laua ääres kerjajat, võiks talle söök anda ennem kui pere asub sööma ja seejärel nõuda, et ta oleks omal kohal. (Olen kuulnud ka vastupidist- karjas ju ka juht sööb esimesena).

Muidugi pole siinkohal kirjas veel kõik, mida kutsikad suudavad välja mõelda. Üldiselt olen aga täheldanud, et mida paremini kutsikas kasvatatud on, seda kergem on hiljem koolitust läbi viia!

II OSA SÕNAKUULELIKKUSE KOOLITUS
Sõnakuulelikkuse koolitus on koera kasvatuse võti. Koer õpib mõistma seal nõutavaid asju ja hindama kiitust. Koera koolitades tuleb inimesest koera juht ja koerast inimest arvestav pereliige.
Kasvatus ja koolitus on iseenesest erinevad asjad. Ennem kui koera koolitus algab peab kasvatus olema lõppjärgus või suuremas osas sooritatud.
Kasvatatud koer peaks:

• teadma oma söögikohta ja mitte kerjama laua ääres või võõrastelt toitu
• olema korralik ja pidama puhtust toas
• oskama olla vaikne ja vajadusel olema rahulikult oma kohal toas
• tulema peremehe juurde, kui teda kutsutakse

Eelpool öeldu kuulub põhikuulekuse juurde. Koolitus täpsemalt on koerale käitumissüsteemide õpetamine või siis mingi teenistusala õpetamine. Kõik koerad peaksid saama mingi osa üldkuulekusest, et neid oleks võimalik ootamatutes olukordades ohjata.
Miks, mida, millal
Koolitus on koostöö, mitte kahevõitlus. Koer ei leiutanud koolitust - SINU ülesanne on teha see toredaks ja meeldivaks. Mõlemad teete koostööd, kuid sina juhendad!
Üldkuulekust hakatakse õpetama umbes ühe aasta vanuselt (miks mitte ka varem, kui koer on sotsiaalselt küps või ka hiljem, kui ta seda veel pole - kehtib tõde, et kunagi pole hilja alustada!). Õpetatakse iga päev, 30 minutit päevas, mis on soovitav jagada kahte ossa. Käsku ja liikumist korratakse kuni koer teeb, mida talt nõutakse. Koolitus muutub keerulisemaks astmeliselt. Kiitust ja karistust näidatakse selgelt - arusaadavalt.
Õpi tundma oma koera iseloomu
Koerad võivad oma loomu poolest olla väga erinevad (ka ühe tõu raames). Mõned on vilkad, teised jälle rahulikud või laisad. Igat koera koolitades tuleb mõista üksipulgi tema iseloomu. Rahulikku koera püütakse ergutada, vilgast keeldudega vaigistada. Ka koera koolitaja peab omama kuhjaga kannatust, iseloomukindlust, õrnust, leidlikust, taibukust ja otsustusvõimet. Koolitatud koera oskused ei tulene üksnes instinktist ja vaistust vaid on eelkõige koolituse tulemus. Koera koolitades kasuta ära ta loomupärast käitumist ehk tööta temaga kaasa, mitte vastu. Koolitajal tuleks ennem mõelda ja seejärel tegutseda, muidu jääb õpetus ebamääraseks. Pürgi sinnapoole, et koer töötaks iseseisvalt.
Koostöö on tähtis
Eriti tähtis on muidugi koolitaja ja koera omavaheline suhe. See põhineb mõlemapoolsetel lootustel ja kiindumustel ning koera iseloomu mõistmisel. Koolituses pürgime selles suunas, et koer sooritaks harjutuse ühe käsklusega. Korduskäskluse puhul peab tingimata nõudma selle täitmist (tõmme rihmast, karistus, kiitus). Koolitus peab olema täpne ja järelandmatu.
Koer õpib astmeti, seetõttu on tähtis, et koolitaja aitaks koeral harjutusi õigesti sooritada, võimaluse korral jagada liikumine üksikutesse osadesse. Jutuga ei saa õpetada koerale midagi uut, vaid koolitus põhineb tervikuna koera kaelal – poova rihma (tavalise rihmaga pole treening nii tõhus) ÕIGEL kasutamisel ning suuliselt antud käsklustel ja kiitustel või käsklusel - KORDUSKÄSKLUS+KARISTUS-KIITUS=KOERA KOOLITUS.
Koer õpib vaid kogemusest. Mittesoovitav tegevus tehakse ebameeldivaks ja soovitav tegevus meeldivaks.
Järgnevalt koolituse üksikosade õpetamine:

III osa KOOLITUS (istumine, kõrvalkõnd)
(Ennem koolitust jaluta oma koeraga - lase tal nuuskida, rahuldada oma vajadused jne. Parem, kui koer oleks söömata ja puhanud.)
Koolitus algab poova rihma kaelapanekuga. Tuleb jälgida, et rihm oleks õiges asendis st. et jookseks vasakult ülalt, mitte alt. Vastasel juhul poob see pidevalt ja koeral on ebamugav. Rihm peab koheselt peale järsku tõmmet lahti vajuma, siis koer taipab, et kõik on jälle korras ja hästi.
ISTUMINE = Algasend
Käsklus: "istu" ja käsklusega samal ajal tõmbame parema käega rihmast üles, vasakuga aga vajutame koera laudjale. Istumine koolitaja kõrval on algasend ja kõik liikumised katsetel ja võistlustel algavad algasendist. Muuda algasend endale ja koerale harjumuseks, et ära hoida mõttetuid punktide kaotusi koolitusvõistlustel. (Paremas käes hoia "maiust" ning vii see koera koonu juurest koos käsklusega üles, siis hakkab koer pead ülespoole ajades seda tahtma ja paratamatult vajub taguots=laudjas alla. Saanud koera istuma lipsatad  maiuse koheselt suhu ja lisaks kiidad koera verbaalselt - "hästi", "tubli". Hiljem jääb maiust üha vähemaks, kuid kiitus olgu alati koheselt olemas. Kui koer ei ole "maiusest" huvitatud, siis võid teda korrektse soorituse eest alati mänguga premeerida. Viimase eelduseks on aga asjaolu, et oled koos koeraga õppinud mängima! NB! "Maius" ei tähenda magusat söödavat pala vaid see on midagi väga head, mida koer muul ajal ei saa, kui õppusel. Tavaliselt on selleks kas juustukuubikud, suitsuvorsti-viineri tükikesed, need on paremad, kui kuiv küpsis või koerakrõbusk. "Maius" peab olema kiirelt kurgust alla minev pala! NB! Väldi korduskäsklusi - kui koer ei kuuletu, siis kasuta füüsilist mõjutust - pane ta ise maiuse abil kätega istuma.)
Rihmaga kõrvalkäik
Kõrvalkäiku vajame koeraga jalutades, et koer ei veaks rihmast ega tiirleks ümber peremehe. Kõrvalkäigu ajal peab jalutusrihm olema lõtv ja koera õlg-abaluu on peremehe vasaku jala juures. Harjutus algab algasendist, koer istub peremehe vasaku jala kõrval. Anname käskluse "kõrval" ja alustame liikumist. Liikumist oleks soovitav alustada vasaku jalaga, et koer tunnetaks paremini liikumise algust. Kui koer jääb mõtisklema või kipub tirima korratakse käsklust "kõrval" ja mõjutatakse koera terava tõmbega rihmast. Et koer jälgiks peremeest võib talle näidata maiust või mänguasja. Kui koer asub oma õigele kohale vasaku jala juurde, tuleb teda koheselt kiita. Sellise meetodiga taipab koer kiiresti, et peremehe kõrval on hea - turvaline, olla ees või tagapool aga ebameeldiv. Pea meeles, et tõmme rihmast peab olema järsk ja küllaltki tugev, seejärel aga lastakse rihm lõdvaks. Kui rihm on pidevalt pingul, ei taipa koer kõrvalkäigust midagi ja kujuneb harjumus tirida. (Võib kasutada ka moodust, kus peremees hoiab vasakus käes koera kohal maiust, mistõttu koer vaatab üles ja ei torma tirides ette. Või siis on paremas käes mänguasi, mida peibutades koerale näidatakse, et ta ikka oleks huvitatud kõrvalkäimisest, mitte nina maas nuuskimisest. Koer võib olla tormakas ja hakkab alguses karglema, püüdes mänguasja või maiust kätte saada. Pead olema täpne maiust andma. Kui koer on kasvõi kolm sammu teinud üles vaadates karglemata - kohe maius suhu ja kõnd jätkub. Maiust on käes palju ja sa poetad seda sõrmedevahelt vastavalt vajadusele. Ära kunagi anna maiust siis kui ta hüppab üles või ei käi korrektselt. Üldiselt on kiituse-maiuse jagamine suur kunst, mida annab igal peremehel ports aega õppida! Algajal koolitajal läheb rihm sassi ja maius kukub maha ja käed on sõlmes jne. Olge kannatlikud ja juba mõne nädala möödudes peale pidevaid harjutusi hakkab kõik laabuma!)
Peremehe peatumisel peab koer ilma käskluseta kohe iseseisvalt istuma. Selleks peab vasaku käega tõmbama rihmast üles. Kui kasutatakse maiust tuleb see tõsta koera ninast veidi kõrgemale ja koer jälgides maiust istub tihti ise (käsklust ei anta). Et koer istuks otse, mitte aga ei keeraks ennast peremehe suhtes risti (sagedane viga, koeral on nii mugavam peremeest jälgida) peame vasaku käega kui vajutame laudjale samas ka hoidma koera jala ligidale. Parema käega maiust näidates vii see koera kohale, mitte aga ära jäta paremale küljele, siis koer soovides paremini näha maiust, kipub end risti keerama. Selleks, et koer harjuks automaatselt peatumisel istuma, on soovitav teha 1-2-3 sammulist kõrvalkäiku, ühtlasi saame siis ka koera tihedamini kiita - seda ta meilt ju ootabki. Mida noorem on koer seda lühem olgu kõrvalkäik. Pikka aega, ühtlase tempoga, mööda sirgjoont käies kaotab koer peagi asja vastu huvi. Seega on kasulik teha kõrvalkäigu ajal sagedasi tempo muutusi, peatumist, pöördeid - need hoiavad koera tähelepanu virgemana ja harjutavad koera pidevalt jälgima peremehe tegevust.
Ümberpöörd toimub ümber peremehe vasaku õla, keerame end koerale vastu, koer liigub seljatagant läbi oma kohale vasaku külje juurde. (Võid pöörde ajal ka maiust selja tagant läbi viia, et koer sinust palju ei eemalduks, vaid sooritaks pöörde tihkelt sinu lähedal) Pea meeles, koera normaalne liikumine on küllaltki kiire ja peremehe igasugune lonkimine kõrvalkäigu ajal on koerale ebamugav. Seepärast kui teed kõrvalkäiku, tee seda reipalt. Ainult võistlustel ja katsetel tempomuutusena nõutud üliaeglast kõrvalkäiku tehakse aeglaselt. Tempomuutuste korral on lubatud "kõrval" käskluse andmine, kuid koer kes on harjunud tunnetama vasakut jalga ei vaja seda käsklust. NB! Käsklus "kõrval" antakse ainult liikumise alguses ja tempomuutuste korral, mitte aga pööretel ega peatumisel.
Peremehe ükskõiksus vähendab koera täpsust. Seetõttu ära tee koolitust siis kui oled väsinud ja ei suuda keskenduda. Ära nõua jalutuskäikude ajal, et koer oleks kõrval - anna käsklus "jaluta". Kui koer kipub liigselt tirima, ütle "tasa" või "rahu" ja tee järsk tõmme rihmast. Arvesta, et kõrvalkäik on nii sinule kui ka koerale liiga väsitav, et seda igal pool nõuda.

IV Rihmata kõrvalkõnd, lamamine

Rihmata (lahtiselt) kõrvalkäik
Me ei saa seda harjutust ennem alustada, kui koer on täielikult omandanud rihmaga kõrvalkäigu. Arvesta, et kui koer on ükskord ära tabanud, et ilma rihmata ta võib plehku pista või mängida, siis on väga raske talle hiljem selgeks teha, et ka ilma rihmata tuleb kõrval püsida. Seepärast tee ilma rihmata kõrvalkäiku väga harva ja alguses sellises kohas kus pole välisärritajaid. Kuna sul puudub kindel side(rihm) koeraga siis äparduste puhul ei saa sa teda õigeaegselt takistada.
Koeral peab olema harjumus kuuletuda, kõrval püsida, alles siis võib ilma rihmata kõrvalkäiku teha.
 Pigem KATSETA seda hiljem, kui et liiga vara!
(Olen siiski oma treeninggruppides alustanud selle harjutusega  varem kui täielikult rihmaga kõrvalkõnd selge. Kuna kõik koerad pole õpingutes ühevõrra kiired, siis paratamatult  peab ühistreeningutes nii tegema. Edasijõudnute treeningtunni teises pooles sooritame enamus harjutusi ilma rihmata. Muidu käib õpetamine samamoodi, kui rihmaga kõrvalkõnni puhul - hoiad peibutist, milleks on maius, mänguasi või mis iganes, koera koonu juures aegajalt seda seljataha või õla juurde peites. Kui on oht, et ta hakkab aegajalt peibutisele järgi haarates jalgade ette karglema, võta ergutust vähemaks. Peale 3-4 sammulist sirget anna maiust või mängi! Pöördeid harjuta alles siis, kui sirged on selged!)
Lamamine ja püsivuslamamine
Püsivuslamamine on tarvilik eelkõige linnas. Poodi sisenedes võib siis koera jätta julgelt ukse taha, kartmata et ta kuskile ära jalutaks. (Kuldset siiski ei tasuks ilma kinni sidumata pikaks ajaks üksi jätta, kui üldse, sest tema armsus võib esile kutsuda inimsoo halvimad pooled!)
Õpetus algab algasendist (koer istub omaniku vasaku jala kõrval). Koerale antakse käsklus "lama" ning samal ajal tehakse parema käega terav tõmme allapoole. Vasak käsi hoitakse koera turjal, et ennetada asendi muutmist. Kui koer lamab, kiidetakse (maius). Peale 2-3 sek. lamamist antakse koerale käsklus "istu" või "jaluta". Harjutust korratakse nii kaua kuni koer käskluse "lama" ise (ilma otsese mõjutamiseta) heidab lamama. (Loomulikult ei pea see toimuma koheselt ühe treeningu jooksul. Üldiselt saab koera lamama ka ilma rihmatõmbeta, kui viid parema käega tema koonu juurest maiuse maha ja vasakuga surud kergelt turjale. Koer tahtes maiust kätte saada vajub nii paratamatult ise lamamisasendisse. Probleem võib siin tekkida selles, et saades lamades maiuse, krapsab seepeale koer kohe püsti või istuma. Peale mõningast harjutamist hakkab koer aga mõistma, et enne kui tõusta, tuleb oodata järgmist käsku, et siis jälle maiust saada! NB! Lamamist on küll kergem õpetada läbi istu asendi, kuid need koerajuhid, kes tahavad hakata osalema kuulekusvõistlustel võiksid siiski õpetada koera lamama seisa asendist.  Istu asendist võib koer korrektse lamamise asemel õppida külitama, mis võistlustel osutub veaks.)
Nüüd muudetakse harjutus raskemaks. Andes käskluse "lama" eemaldume ühe sammu, kui koer muudab asendit korratakse käsklust range häälega. Kui koer juba püsib veidi aega lamamisasendis siis võib kõndida ümber koera ringselt, astuda üle koera ning pikendada vahemaad koerast. Koer peab olema kogu aeg rihma otsas, et vajaduse korral saaks teda koheselt distsiplineerida.
Koer on omandanud käskluse kui püsib paigal 2-6 min. ja peremees on 25-30m kaugusel. (Edasijõudnud võivad õpetada koerale püsivuslamamist ka olukorras, kus nemad on 20-25m kaugusel peidikus, hiljem lisades sellele veel segava momendi, kus lamavate koerte vahel kõnnivad võõrad inimesed. NB! Püsivust nõuda treeningu esimeses osas on raskem, kui teises, kus koer on juba saavutanud stabiilsuse!)
NB! Püsivuslamamise õpetamine nõuab kannatlikkust!

V Juurdetulek ehk käsklus "siia"
Harjutatakse pika rihmaga. Koerale antakse käsklus "siia", näidatakse maiust ja tõmmatakse rihmast. Koer peab peremehe ette istuma. Selleks, et koer tuleks kiiresti ja hasartselt on soovitav alguses koerast eemale joosta (tagurdada). (Vajadusel näita talle ka peibutist ja koera lähenedes too see enda jalgade juurest kõhu peale - nii jääb koer iseenesest istuma koon maiuse poole suunatud. Kui koer kipub siin üles hüppama, pole see harjutuse algstaadiumis segav, sest tähtsam on ju juurdetulek). Sellega tõmmatakse ühtlasi ka koera tähelepanu endale. Kui kutsikas on saanud õige kasvatuse, pole see harjutus koerale raske. Kuid peab meeles pidama, et enda juurde kutsumine ja seejärel rihma otsas kojuminek tähendab koerale vabaduse piirangut. Seepärast peab veidi kavaldama. Kui kutsud koera enda juurde ära pane teda kohe kinni vaid saada uuesti jalutama. Nii tehes ei tea koer kunagi, milleks teda just kutsuti. Alati kui koer tuleb sinu juurde, kiida teda kõvasti. "SIIA" käsklus on kõige olulisem käsklus ja koer peab olema kindel, et peremehe juures on hea ja turvaline olla. Kui koer tegi lolluse ja sa kutsud ta enda juurde - ära kunagi pahanda, sest sellel momendil ta täitis sinu käskluse, käskluse "siia".
Käsklus "kõrval"
Peale käsklust "siia" antakse koerale käsklus "kõrval". Koer peab peremehe paremalt poolt selja tagant mööda liikuma peremehe vasaku jala kõrvale ja istuma. Selleks võib teha parema käega kerge tõmbe rihmast ja suunata koer seljatagant mööda vasakule küljele (peremees ise ei tohi asendit muuta). Alguses on see koerale arusaamatu ja võtab aega, hiljem läheb kiiresti. 
Ära nõua koeralt iga kord peale "siia" käsklust kõrvale tulekut. Võib juhtuda, et koer jätab ees peatumata ja läheb koheselt peremehe vasakule küljele. Seda aitab ära hoida ka see, kui koer saab alati pärast "siia" käsklust maiust. Tavalisim viga ongi, et koerale antakse maiust alles siis kui ta on vasakul küljel. Nii kipubki koer koheselt kõrvale ja jätab ees peatumata. (Olen ise kasutanud veel moodust, et peale juurdekutsumist annan  käskluse "lama", siis "istu" ja alles seejärel "kõrval". Koer peab ootama käsklust, mitte kui masin täitma täpset skeemi! Selline harjutuste tase tuleb kõne alla aga alles siis ,kui esimesed oskused käes!)

VI Kohale minek, seismine

Kohale minek
Kui koer on omandanud käsklused "siia" ja  "lama" võib hakata õpetama kohale minekut.
Kohale minek näeb välja järgmiselt. Koer pannakse lamama ja peremees eemaldub kuni 50m koerast. Käsklusega "siia" kutsub peremees koera enda juurde. Võtab koera kõrvale istuma ja käsklusega "edasi - koht" saadab koera algpunkti tagasi. Koer jookseb oma kohale ja heidab lamama.
KOOLITUS ALGAB JÄRGNEVALT:
Koer lamab, peremees liigub koera ette - hoides kinni jalutusrihmast ja kutsub koera. Kui koer tuleb peremehe kõrvale annab ta range häälega käskluse "edasi - koht". Siis tõmbab teravalt rihmast ja viib koera tagasi kohale ja paneb lamama. Kui koer viivitab korratakse käsku ja sundust. Kui märgatakse, et koer hakkas mõistma mida nõutakse, siis teda enam ei saadeta lõpuni vaid jäädakse paar sammu tahapoole ja lastakse koeral üksi oma kohale minna.
NB! Tagasi oma kohale minekut peab harjutama palju, et see hakkaks rahuldavalt sujuma! On tarvis veel meeles pidada, et kohale minekut harjutades pole tarvis koera pidevalt kohalt ära enda juurde kutsuda, vaid võib lasta koeral hetkeks lamada, siis üles tulla, koos koeraga eemalduda ja seejärel saata koer oma kohale.
Kohale minekut saab õpetada ka kahe pika jalutusrihmaga. Ühe rihmatõmbega suunatakse koer peremehe poole liikuma ja teiselt poolt (abistaja-treener) - vastassuunalise tõmbega kohale minema. Selliselt õpetades õpib koer harjutuse ruttu selgeks, kuid rihmasid peab hästi oskama kasutada. (Olen tähele pannud, et koerad kellel kodus on oma kindel koht, kus rahus olla saab, õpivad kohale saatmise elemendi kiirelt ära, sest neile antakse kodus tihti käsklust "koht", et suunata koer inimeste jalust eemale! Samas paljud koerad, kes peremehega kahekesi olles sooritavad kohale saatmise hästi ei tee seda treeningtunnis teiste koerte juuresolekul. Nad lihtsalt ei taha peremehe juurest eemalduda. Abiks võib võtta maiuse, mis peidetakse kohamärgi=kott sisse, seejärel suunatakse koer koti poole ja koer, tundes juba isuäratavat lõhna, sööstab koti poole ja hakkab seda sealt välja õngitsema, mispeale teie annate käsu "lama". Käsklustest võib kasutada nii "edasi" kui "koht". Viimane on siiski eelistatum, sest koer peab ju minema mingi eseme juurde.)
Käsklus „seisa“
Seismist kasutatakse kõigepealt siis, kui koer on lahtiselt ja auto läheneb (auto puhul kasutavad paljud käsklust "lama"). Andes käskluse "seisa" ongi olukord kõrvaldatud.
KOOLITUS ALGAB JÄRGNEVALT:
Koer käib peremehe kõrval, talle antakse käsklus "seisa" ja samal ajal takistatakse ta edasi liikumist vasaku käega rihmast tõmmates. Parema jalaga astutakse pool sammu koera ette ja samaaegselt parem käsi viiakse koonu ette liikumise takistamiseks (parema käega võib anda ka maiust). Kui koer üritab istuda, siis selle takistamiseks asetatakse parem käsi kõhu alla (võib ka jalaga takistada) (et käsklus meeldivam oleks, võib mõned korrad ka kõhu alt koera silitada või sügada). Koeral lastakse seista natuke aega (u. 10-20 sek.) ja korratakse harjutust.
Alguses õpetatakse koera seisma ühes ja samas kohas, et ta õpiks mõistma käsu õiget mõtet. Kui koer hakkab aeglustama hoogu seismispaigale lähenedes võib järgnevad harjutused sooritada erinevates kohtades. Kui koer seisab rahulikult võib harjutust muuta raskemaks, esiteks liikuda ümber koera siis pikendada kaugust koerast.
Võistlustel peab koer käskluse "seisa" peale jääma koheselt paigale, samal ajal peremees jätkab liikumist, eemaldudes 10-20m koerast.
(Muidugi erineb siinne käsklus näituse seisaku käsklusest, kuid koer, kes on eelnevalt näitusteks harjutanud seisakut saab ka kuulekuse "seisa"ga suurepäraselt hakkama!)

VII Eseme toomine

Eseme toomist saab kasutada, kui jalutuskäigul oleme midagi ära kaotanud või maha unustanud. Andes koerale käskluse "too" ja koer otsib kaotsiläinud eseme.

KOOLITUS ALGAB JÄRGNEVAL MOEL. Alguses õpetatakse koera eset suhu võtma ("võta"), seda hoidma ("hoia") ja ära andma ("anna"). See koolituse osa peab olema täielikult omandatud ennem kui saab päriselt üle minna eseme toomisele.

Koer jäetakse istuma ja ese viiakse u. 5m kaugusele ja tullakse tagasi koera juurde. Seejärel minnakse koos koeraga eseme juurde (koer rihma otsas) ja antakse käsklus "võta-too" ja joostakse koos koeraga tagasi lähtepunkti, antakse käsklus "anna". Kui koer ei võta eset maast võib seda jalaga liigutada. Kui seegi ei aita kasutatakse tugevat sundi. (Kuldsete omanikud seda tegema ei peaks, sest kuldse saagiinstinkt on piisavalt hästi arenenud, et saada hakkama leebel viisil) Poomisrihm viiakse üles – kõrvade taha, vasak käsi asetatakse koera kaelale nii, et kaelarihm ja jalutusrihm tulevad nimetissõrme ja pöidla vahelt ning parema käega hoitakse jalutusrihmast (võimalikult kaelarihma juurest) ja korratakse käsklust "võta" ja samaaegselt suunatakse koera pea maasoleva eseme juurde. On eriti tähtis, et tegevust ei lõpetata ennem kui koer võtab maast eseme, alles siis lõpetatakse karistamine ja järgnevad kiitused. (Seda moodust ma ei soovitaks iseseisvalt kasutada, vaid kui, siis ainult kogenud koolitaja käe all). Teine moodus koerale õpetada eset tooma on esemega koos mängimine. Visatakse mõni koera lemmikese ja kästakse see ära tuua. Kui koer on eseme juures teda ergutatakse ja siis antakse käsklus "too". Kui koer on võtnud eseme joostakse ise teises suunas ja kutsutakse koera. Peale käsklust "anna" võetakse koeralt ese suust ja kiidetakse – mängitakse. See moodus võtab peremeestelt rohkem aega ja nõuab kannatlikkust, ka võib juhtuda, et nii õpetatud koer hakkab eksamil esemega mängima või pillab eseme maha. Eksamil algab harjutus algasendist. Peremees viskab eseme 10 – 15m kaugusele. Väikese ooteaja järel annab ta käskluse "too". Koer toob eseme ja istub peremehe ette – ese suus. Veidi oodanud annab peremees koerale käskluse "anna" ja koer laseb eseme peremehe kätele. Peale käsklust "kõrval" tuleb koer kõrvale. (Üldiselt on eseme toomine kuulekuses kõige raskem element. Paljud koerad jõuavad treeninggruppidesse rikutuna, st. koeraga on palju mängitud eseme viskamis-äratoomismängu, kuid on seda tehtud vigaselt. Peamiselt on peremehed olnud koera(kutsika) tagaajaja rollis – koer ei taha eset loovutada ja jookseb sellega minema. Nähes, et peremees on loobunud kaasa mängimast jäetakse ese ohutusse kaugusesse, et vajadusel see suhu haarata ja jälle mängu alustada. Tuleb leida veel põnevam ese(maius), mille vastu koer oleks nõus loovutama toodavat eset! Samuti võib proovida äraproovitud vana võtet, et ese seotakse nööri otsa. Kui koer haarab eseme suhu, hakkab peremees seda enda poole sikutama koos koeraga kuni jõudes temani, annab maiust, et koer selle lahti laseks. Harjutust korratakse mõned korrad ja lõpetatakse hetkel, kui koer on veel väga huvitatud esemest. Esemeks ei sobi lihtsalt koera mänguasjad, mis vedelevad koera pesas. Selleks võiks olla spetsiaalne puidust viskepulk või mõni muu ese, mis koerale tuttavaks tuleb teha põneva saagi tagaajamismänguga. Eseme toomise õpetamine nõuab väga palju kannatust nii peremehelt, kui koeralt. Loomulikult on veel võimalusi, kuidas eseme toomist õpetada ja eks iga koera puhul tuleb lähtuda just antud koera eripärast)

VIII Eemaldumine ehk käsklus "edasi"

Käsklust "edasi" läheb meil vaja eelkõige kitsastes kohtades, kus peremees ja koer ei mahu kõrvuti minema. Edasiminek on sõnakuulelikkusele põhinev liikumine. Ta on ühtlasi iseloomukatse koerale. Edasiminekut saab hakata õpetama alles siis, kui koerale on õpetatud juurdetulek, tagasi kohale minek ja rihmata kõrvalkäik. Algkoolituseks on sobiv valida vaikne metsatee või talvel lumme tallatud rada. Teed ja rada mööda on kergem õpetada koera otse edasi liikuma ja kõrvalekaldumised jäävad sellisel juhul minimaalseks. Kui koer on mõistnud käskluse "edasi" mõtet võib siirduda avamaastikule. Et koer eemalduks kiiresti, antakse käsklus "edasi" kõlavalt (ergutava ja rõõmsa tooniga) ja kui koer eemaldub, aeglustatakse enda liikumise hoog ning saadakse sellisel moel vahemaa enda ja koera vahel suuremaks. Kui koer aeglustab hoogu või jääb ootama, korratakse käsklust ja vajaduse korral lisatakse enda hoog (joostakse koeraga kaasa) liikumise jätkamiseks. Kui koer kaldub edasiminekul kõrvale, keelatakse teda ja näidatakse käega uuesti suunda selleks, et koer liiguks soovitud suunas. Selline liikumine on koerale eriti raske ja seetõttu see nõuab pidevat harjutamist. Koer peab peremehest eemalduma vähemalt 30m kaugusele ja pärast käsklust "lama" koheselt lamama heitma. Seejärel läheb peremees koera juurde ja paneb koera kõrvale istuma. Käsklust "edasi" saab õpetada ka koos abilisega, kes ergutab koera kiiresti eemalduma ja käskluse "lama" järel paneb koera lamama.

(Antud elementi eksamil kuulekuskoolituses ega sõnakuulelikkuse alg- ning avaklassides ei ole. Küll on ta olemas juba sõnakuulelikkuse võitjaklassis ja teenistuskoertele mõeldud rahvusvahelises kuulekusklassis ehk IPO-s. Kui koolitaja ei sea endale kõrgeid eesmärke koeraspordis, siis saab koer antud elemendiga tavaliselt hästi (kuid mitte võrratult hästi) hakkama pärast seda, kui ta on omandanud käskluse "koht" ehk kohale saatmise elemendi. Nüüd paneme koera lamama ilma kohamärgita ja sooritame elemendi st. kutsume koera enda ette ja siis kõrvale istuma. Seejärel saadame ta käsklusega "edasi" oletatava kohamärgi juurde. Koer tunneb lõhnast ära oma lamamiskoha ja jääb sinna juba ise seisma, mispeale anname talle käskluse "lama". Korrates sellist harjutust mõned korrad ka erinevates suundades ei jäta me hiljem koera enam lamama vaid võtame ta pärast lamama panekut kohe kaasa. Seejärel saadame ta jälle oletatava koha suunas ja kui näeme, et ta on jõudnud õige kohani anname käskluse "lama". Seda harjutust peame me varieerima, et koer ei hakkaks ainult antud koha juures lamama. Anname juba ennem õiget kohta käskluse "lama" - muidugi peab koer selleks ajaks olema "lama" käsu omandanud. Paneme oletatava kohamärgi tunduvalt kaugemale, kui vaja, saadame koera selles suunas andes käsu "lama" umbes poolel maal. Kui koer ei taha ilma märgatava kohamärgita eemalduda võime oletatavast kohamärgist mõned meetrid kaugemale koera silmade kõrgusele või veel kõrgemale asetada näiteks kireva tennispalli, mida eelnevalt talle ka näitame. Seejärel saadame koera edasi, kuid anname "lama" käsu ennem peibutuseni jõudmist. See meetod annab koerale suurema kiiruse eemaldumisel ja väldib pidurdust ennem kohamärgi juurde jõudmist. Koer, kes läheb ilusasti eemale koti juurde, hakkab varsti eemalduma ka lihtsalt omanikulõhnalise väikese puutükikese juurde ja lõpuks pole enam sedagi vaja, ta läheb lihtsalt enda lamamiskoha lõhna juurde ning kõige lõpuks on ta käsust "edasi" aru saanud ja talle polegi vaja anda eelnevat kohta vaid ta eemaldub igas suunas ja peatub alles märguande peale)

IX Hüpe üle takistuse

Algselt peab takistus olema madal (tunduvalt madalam, kui koera turi). Takistuse ees antakse koerale käsklus "hopp" ja koos koeraga ületatakse takistus. Kui koer on mõistnud, mida talt nõutakse ei ületa peremees enam takistust vaid läheb selle kõrvalt mööda. Peale takistuse ületamist võetakse koer kõrvale ja jätkatakse liikumist. (Eksamil vähemalt viis sammu, mispeale jääb koolitaja seisma ja koer istub tema vasaku jala kõrval. Element sooritatakse eksamil ilma rihmata) Takistuse kõrgust tõstetakse vastavalt koera võimetele. Takistuse ületamist ei saa hakata õpetama ennem 6 elukuud (siis on koera lihaskond, sidemed ja kõõlused küllaldaselt tugevad, et taluda hüppel maandumisega kaasnevat põrutust)

(Kui koer ei taha hüpata võib kasutada maiust teisel pool tõket või siis teist peibutuskoera või teist pereliiget, kelle hõigete peale koer tuleb. Kui esialgne tõke on piisavalt madal ei teki koeral kunagi tõrget. Viga tehaksegi sellega, et pole lihtsalt reguleeritavat tõket ja seetõttu punnitatakse oma koera üle suvalise tõkke.  Algastmes oleks soovitatav alt täis tõke, kuid hiljem võib kasutada ka alt tühja tõket.)

X OSKUSED JA NENDE KUJUNDAMINE

Vilumuste kujundamise 3 etappi:

1. Kestab 3 – 10 päeva, sõltub koerast. See etapp sisaldab kuni 7 harjutust (soovitan algetapil mitte üle kolme eritüüpse harjutuse), mida iga päev korratakse 5-20 korda, olenevalt raskusastmest. Harjutuste vaheline paus on 3-5 minutit. Iga harjutust kinnistatakse kiituse ja maiusega või mänguga. Peale igat harjutust antakse koerale veidi vabadust (kõige parem on veidi koos koeraga mängida). Järgnevatel päevadel vaheaegu järjest lühendatakse. Koera aktiivne ja tõrkumatu käsutäitmine (ilma segavate faktoriteta) näitab, et koer on omandanud õpetatu.

2. Tingitud reflekside keerukamaks muutmine kuni vilumuse omandamiseni. Olenevalt koerast kulub selleks 1-2 kuud. Keskmise raskusega vilumusi õpetatakse 3-5 korda nädalas, 2-5 harjutust korraga. Etapi algul antakse veel 100% kinnitust (maiust või mäng), mis aga aegamööda läheb 75% siis 50% ja lõpuks 25%. Dressuuri lõppedes alati koera kiidetakse ja mängitakse temaga. Liikumised, mis on eriti rasked harjutatakse eraldi osadena, mis hiljem ühendatakse. NÄITEKS: käsklused – "too", "edasi". Dressuuriaega pikendatakse 20-40 minutini, harjutuste vahel on puhkepaus 10-15 minutit.

3. Vilumuste täiustamine kuni tõrkumatu käsutäitmiseni rasketes tingimustes (vihm, palavus jne.) Oluline etapp teenistuskoertele (jälitus-, narko– jne. koertel). Etapp kestab 1,5 – 2 kuud. Harjutused võivad kesta kuni 5-6 tundi. Koer peab suutma pidevalt tööd teha 1-3 tundi ja peale väikest puhkust jätkama. Siin pole mõeldud, et koer iga päev nii suurt koormust peab taluma, kuid ta peab olema suuteline vajaduse korral seda tegema. Ülisuuri koormusi rakendatakse ainult üks kord nädalas ja sellest piisab, et koer vajaduse korral peab vastu teenistuses vajaminevale koormusele. Teistel päevadel on treeningud tunduvalt kergemad. 

(Kuna kuldne retriiver on tänapäeval ikka rohkem seltsi-, kui jahi- või teenistuskoer, siis ei maksaks tema treenimisega üle ka pingutada. Tore oleks, kui ta läbiks sõnakuulelikkuse või kuulekuskoolituse algastme ja veel parem, kui suudate ka eksami sooritada, kuid midagi pole katki, kui koolitate teda lihtsalt selleks, et teil on koos temaga tore midagi ette võtta - iga tegelemine ju lähendab teid omavahel.)

XI DRESSEERIJA VEAD

1. Koera käitumisest subjektiivne arusaam. Tihti omistatakse koerale inimese võimed, mõtlemist ja kõnest arusaamist. See viib selleni, et inimene rikub oma suhted koeraga ja nõuab talt liialt raskeid asju, viies sellega koera stressi ja neuroosi. NÄITEKS: Kaks koera kaklevad – peremehed lahutavad nad ja annavad neile korrarikkumise eest kere peale. Või koer ajas kassi taga, kutsutakse enda juurde ja karistatakse. Arvatakse, et koer teab mille eest ta pahandada sai.

2. Ei arvestata koera individuaalseid eripärasid. Erineva närvisüsteemi ja huvitatusega koeri dresseeritakse ühtse skeemi järgi. Ka tuleb noorte koertega teisiti tegelda kui vanemate koertega.

3. Järjepidevuse puudumine vilumuse kujundamisel ja keerukamaks muutmisel. Esineb liigset kiirustamist oskuste kujundamisel ja tingitud refleksid ei kinnistu, koer hakkab eksima käskude täitmisel või ei püsi nõutud asendis. Dressuuris ära hooli sellest, et sõbra koer teeb paremini, vaid jätka tasapisi ning järjekindlalt enda rütmis koolitamist.

4. Ületreening. Ületreening tekib, kui koer tihti ja pikka aega peab täitma ühesuguseid harjutusi, ka siis kui koeral pole MOTIIVI (ainult pahandatakse ja karistatakse koera). Kui koer keeldub tööst ületreeningu tõttu, tuleb teha dressuuris vaheaeg 1-2 nädalat, muuta tegevust ja maastikku (taastumine toimub alati kiiremini teistsuguse tegevuse abil).

5. Ärritajate vale kasutamine. See on üks sagedasemaid vigu. NÄITEKS: rihmast tõmme ja seejärel "kõrval" käskluse andmine (õige on vastupidi). Liiga pikk intervall sõna ja teo vahel. Antakse käsklus "istu" ja oodatakse kuni koer lõpuks suvatseb istuda, selle asemel, et ise ta kiiresti istuma suruda. Koer harjub viivitama. Ka pidev käskluse kordamine harjutab koera ootama lisakäsklusi. Üks sagedasemaid vigu on vale intonatsiooni kasutamine. Koerale annab hääl küllaltki olulist infot – käsklusi andma peab nõudlikult, kuid mitte kurja häälega. (Ise olen "istu" käsklust harjunud andma kahesilbilisena ja helge häälega, "lama" aga seevastu madalama ja "seisa" järsu tooniga, "siia" peaks samuti rõõmsal häälel antud olema, "edasi" hoogne ja täis energiat jne.) Vead maiuse andmisel võivad olla nii metoodiliselt kui ka tehniliselt valed. NÄITEKS: dressuuritunni esimesel poolel ainult maiuse andmine viib selleni, et koer lõpuosas pole tööst enam huvitatud. Seetõttu tuleb maiust anda kindlas süsteemis, väikeste tükkidena (tükid olgu ühesuurused) ja ainult siis kui koer täitis käskluse õigesti. (Tuletan meelde, et enne treeningtundi peaks koeral olema väike näljatunne – täis kõhuga ei tulda trenni!) Lohakat käsutäitmist pole tarvis kinnistada. (Ära unusta ka sõnalist kiitust või mängu, mis mõnele koerale on suuremaks preemiaks kui maius)

6. Jalutusrihma vale kasutamine. Jalutusrihm on abivahend mitte piits. Dressuuris ei tohi jalutusrihm koera segada ega häirida. Tõmmet rihmast kasutame siis kui on tarvis koerale meelde tuletada, et käsku tuleb täita. Muidu aga olgu rihm nii palju lõtv, et koer ei tunnetaks end vangina. (Jalutusrihm segab algajat koerapidajat väga ja tihti ei saagi asjast ennem asja, kui omanikul rihma käsitlemine selge – see tuleb aga juba peale mõnda treeningtundi)