Kuidas valida kutsikat?

Küsimused iseendale
Esiteks tuleb kindlaks teha, kas oled valinud õige tõu. Sellest räägitakse palju ja põhjusega. Üks ja sama tõug võib sobida sinu parimale sõbrale imehästi ja mitte sobida Sulle. Aktiivsete inimestega leiavad ühise keele aktiivsemad koerad, aga mõni aeglasem koer võib tunda end selliste inimeste kõrval ebakindlana. Koerad, kes on aretatud liikuva eluviisi jaoks (nt jahikoerad), võivad end nn toainimese kõrval ahistatuna tunda. Retriiver on aktiivne koer, kellel on vaja tegevust. Mitte küll üleliia, kuid siiski piisavalt, et selle eest hoiatada. 
Koer võetakse enam kui kümneks aastaks ja temale on vaja pühendada palju aega. Koera ei saa võtta "lapsele seltsiks", sest pahatihti ei pea koer last vääriliseks kaaslaseks ja hakkab otsima peremeest. Kui ta valib selleks sinu ja sina kipud palju ära olema ja ei saa talle piisavalt palju aega pühendada, on ta elu õnnetu. Koera ei saa võtta ka lihtsalt kogemuse saamise eesmärgil. Ta on elusolend, kellel on samuti tähelepanu ja armastuse vajadus.

Otsusta, kas tahad isast või emast. Tee endale selgeks mõlema valikuvariandi head ja halvad pooled. Eriti hea, kui kirjutad need üles näiteks nii:

EMASE PUHUL 
Tal on kaks korda aastas jooksuaeg, mil ta vajab erilist tähelepanu, jne.

ISASE PUHUL
Ta on lähedalasuvate emaste koerte jooksuajal kergemini kontrolli alt väljuv, mil ta vajab erilist tähelepanu.

Üks tähelepanek: ei emase ega isase koera võtmine ei tähenda tingimata seda, et talle tuleb/saab kutsikad teha. Paljud emased ega isased lihtsalt ei sobi aretusse.

Koer tähendab ka loomulikult seda, et sinu kulutused suurenevad. Talle on vaja osta süüa, teda tuleb igal aastal vaktsineerida, raha kulub ka tema koolitamise ja kui soovite temaga esineda, siis tema näituste ja võistluste peale.

Kui võtad oma koju neljajalgse sõbra, arvesta sellega, et koera, nagu lastki on vaja õpetada ühiskonnas elama aktsepteeritaval moel. Selle all pean tegelikult silmas seda, et iga koera peab õpetama. Sõnakuulelikkuse algkoolitus on midagi, mille iga koer peaks läbima ainuüksi selleks, et õppida kuulama oma peremeest. Igale peremehele on see vajalik selleks, et õppida õpetama oma koera. Koer põlvneb märkide, sümbolite ja instinktide maailmast, mis on jäänud väga kaugeks maailmast, kus meie elame. Sellegipoolest arvab inimene tihti, et ta oskab koera õpetada. Lihtsam on saada algjuhised professionaalidelt kui pärast hakata õpetama ümber oma koera. Tänapäeval on parim aktsepteeritud koolitusvorm pehme (loe: leebe) õpetus, millel ei ole liiga palju ühist karmi ja võib öelda et peaaegu vägivaldse dressuuriga, mida mõnel pool on aastaid õigeks peetud. Selline karm kool võib sõbraliku koera nagu retriiveri iseloomu ja närvikava ära rikkuda ja jätta tema hinge parandamatud haavad. 

Kui hakkad otsima
Käi näitustel ja tõuühingu üritustel. Tutvu koertega, otsi võimalust näha mitmeid erinevaid koeri. Nii õpid tundma erinevaid selle tõu tüüpe ja eristama koeri nende tüübi ja iseloomu järgi. See on vajalik selleks, et saaksid aru, millist koera tegelikult otsid.

Pöördu tõu spetsialistide poole (aretusküsimustega tegeleva inimese ja kutsikavahendaja), et saada nende hinnangut. Küsitle koeraomanikke, kes on kord selle valiku ees olnud ja kellel on erinevate kasvatajate ja koertega kogemusi. 

Kui võimalik, uuri võimalusi kutsika toomiseks välismaalt. Tee seda planeeritult, tõuühingu spetsialistid omavad kindlasti infot heade pesakondade ja koerte kohta ka teispool piiri. Kui tood hea kutsika mujalt, oled juhul, kui temast kasvab heade tõuomadustega aretuseks sobiv koer, teinud selle tõu kasvatajatele ja tõuühingule heateo. Seni kipuvad meie koerad olema omavahel tihedalt sugulased ja see ei ole aretuse seisukohast soodne. 
Ära karda oodata, kui hetkel sündinud pesakonnad sulle mingil põhjusel ei sobi või ei meeldi. Võtad koera pikaks ajaks ja ootamine võib paremat tulemust anda kui kiirustades koera valimine.

Küsimused kasvatajale ja kutsika valimine
Kasvatajale esitatavate küsimuste eesmärk on anda sulle kindlustunne, et oled ostnud kutsika õige inimese käest, kes on toeks sulle kõikides kutsikaga ette tulevates probleemides. Tähtis on, et oleksid kutsikat koju tooma minnes veendunud, et inimene, kellelt koera said, on huvitunud koera käekäigust, sellest, et tema kasvatatu oleks heades kätes, sinu aitamises, kui tekib ootamatuid küsimusi ja et ta oleks ka adekvaatne nõuandja tõu eripära puudutavates küsimustes. Muidugi ei pea kasvataja olema superinimene, aga tal peab olema tahe sind selle koera üleskasvatamises aidata.

*Miks ta on oma koera paaritanud?
*Kas ta on veendunud, et tema koeral on palju häid omadusi, mida oma järglastele pärandada?
*On ta paaritanud koera hea aretustöö või raha nimel?
*Kas koeral on näitusehinded ja -tulemused?
*Kas koer on läbinud mingeid tõukatseid ja koolitusi?

Palu kasvatajal kirjeldada, milliseid kutsikaid ta ootab. Millised on emase ja isase koera head ja mitte nii head küljed ja miks just need isendid pandi kokku? Palu näha mõlemate näituste kirjelduslehti ja -tulemusi ja terviseuuringuid.

Küsi kindlasti koerte iseloomu kohta. Hoolimata sellest, et seda voolib ümbrus, on see siiski paljuski päritav. On teada koeri, kes kipuvad jätma teistest energilisemaid ja vahel ka hüperaktiivseid koeri. Need koerad võivad küll kutsikatena päis toredad olla, aga nad nõuavad täiskasvanuna rohkem hoolt. Ole tähelepanelik agressiivsuse suhtes. See on omadus, mida on raske "välja ravida" ja kuna tõustandardi järgi on retriiver sõbraliku ja rahuliku loomuga koer, siis võib sellest kasvada probleem. Kui sinu koer peaks kunagi näiteks näituseringis teise koera peale urisema, tähendab see kohest diskvalifitseerimist.

Koer peaks olema koostöövalmis. Seda on raske hinnata, kui kutsikas on veel kaheksanädalane, aga proovi valida kutsikas, kes on kõige kontaktsem, kellele pakub huvi sinuga tegelemine ja kes innustub mängust sinuga kahekesi. Ära karda võtta aega kogu pesakonnaga tutvumiseks. Hea kasvataja saab aru, et tegelikult valid endale kaaslast enam kui kümneks aastaks ja tahad olla kindel, et teie koostöö sujub. Üks kasvataja Eestis rääkis asjatundlikust tüdrukust, kes käis kutsikat valimas. Tütarlaps oli iganädalane külaline, kes jälgis kutsikaid kasvamas nädalast nädalasse ja ei peljanud istuda kutsikate keskel ja nendest igaühega tegeleda, et leida sobiv.

Jälgi, kuidas reageerivad kutsikad inimese käele, kuivõrd sotsiaalsed nad on. Õige kasvatuse puhul ei tohi nad kätt peljata vaid peavad olema harjunud inimese puudutustega. Üks suurtest vigadest on see, kui kutsikatel on lastud kasvada esimestel nädalatel kuskil kuuris või muus eraldatud kohas. See võib teha neid pelglikuks muu maailma suhtes, kui tuleb päev sünnikodust lahkuda. Püüa kutsikatega tegeledes välja uurida, kui sotsiaalsed ja kohanevad nad on.

Kui lähed kutsikat tooma
Uuri kindlasti, kas kutsikad on märgistatud mikrokiibiga (Eesti Kennelliit nõuab, et kõik sündinud pesakonnad oleks märgistatud). Samuti küsi, kas kutsikad on saanud ussitõrje. Küsi näha kutsikate veterinaarpassi (väike raamat, kuhu kantakse sisse kõik vaktsineerimised) ja  tõutunnistust (selleks on Eesti Kennelliidu sinises toonis registreerimistunnistus, millel on sinu kutsika andmed, sugupuu ja tema kasvataja andmed). Kontrolli, et koera hambad ja isase koera puhul munandid on korras.

Küsi kaasa kirjalikud juhendid koera söötmise, vaktsineerimiste ja koolituste kohta. Eesti Kennelliidu kasvatajajuhend kohustab kasvatajat sulle seda andma. Oluline on, et saad kõik koera dokumendid (ostu-müügi lepingu, registreerimistunnistuse, veterinaarpassi) endaga kaasa.

Haita-Maarit Zahharov, kennel MyBrand