Püodermia.

Mädane nahapõletik. Põhjustatud nahal olevate patogeensete bakterite ülemäärasest paljunemisest. Enamasti on tegu stafülokokkidega. Bakterid produtseerivad nn. eksotoksiine, mis põhjustavad naha sügelemist.

Tekkepõhjused:

Lakkumine/näkitsemine, allergiad, immuunhaigused, hormonaalsüsteemi häired, sisehaigused, ülemäärane karvahooldus-pesemine.

Ülemäärane "puhtusearmastus" rikub ära naha loomuliku (vajaliku) kaitsebarjääri. Dr Hämmerling tõi näite tehtud uuringutest laste osas, kus "liiga steriilses" keskkonnas kasvanud lastel esines allergiaid tunduvalt rohkem, kui neil, kes elasid looduslähedasemas ehk nn."mustemas" ümbruses.

Nahanähud:

Esmase sümptomina tekib nahaketendus (kuiv või rasvane ketendus - seborröa) ja alles seejärel sügelus ning vastava piirkonna valulikkus. Pruunikad koorikud viitavad põletikukoldele (bakterite paljunemiskohale). Karvade väljalangus tekib kas põletikust või siis sellest, et koer lakub/näkitseb vastavat piirkonda. Püoderma tekib sagedamini varvastevahelises piirkonnas (sügeleb kõvasti!), aga ka kõrvalestal ning pärakupiirkonnas.

Cortison:

Cortisoniga ravides nahapõletik vaid tugevneb, mitte ei vaibu. Cortison ei ole näidustatud igasuguse sügeluse vastu! Kui nahanähtude põhjustajateks on bakterid, siis ravis mitte kasutada hormoone! Samuti ei sobi (ei ravita) Cortisoniga seentest tingitud nahapõletikke. Cortison on neerupealiste hormoonpreparaat ja seda kasutatakse kui põletikku alandavat ning allergiavastast ravimit mitmesuguste haiguste korral, k.a. teatud nahahaigused, allergilised protsessid. Cortisoni suured annused (ja seda just teatud juhtudel pikaajalisel kasutamisel) oma tugevate kõrvalmõjude (immuunsüsteemi langus-> vastuvõtlikkuse suurenemine infektsioonidele, ainevahetuse häired) tõttu nõuavad arsti ranget järelvalvet.
Pikakarvalistele koertele antakse Cortisoni ainult tabletina (mitte süstina!) ja alati 1 päevase vahega.

Diagnoosimine:

Karvade väljalanguse korral on esmane kindlaks teha, kas koer algul kratsis või lakkus ja siis tuli karv ära või tekkis karva väljalangus algselt? See informatsioon on veterinaarile äärmiselt oluline.

Põhjused:

Mitmed sisehaigused, allergiad, parasiidid, nahaseened, toit, väliskeskkonna mõjud.

Sügeluse ja pidevalt korduva püodermia põhjused:

Kõik ektoparasiidid, kõik nahaseened, hormonaalsüsteemi häired, allergiad.

Ravivõimalused:

nahapõletiku ja ketenduse korral antibiootikum ning sebolüütiline šampoon. Mõned koerad ei talu ravi ajal vett. Seda peab lihtsalt proovima. Ennekõike peab aga nahahaiguse põhjuse kätte saama. Ravi kestus on tavaliselt ~3 nädalat + 1 nädal lisaks, et nahk ikka korralikult terveks saaks. Antibiootikumidega kehtib reegel, et - "mitte mikroobi narrida", vaid ikka korralikult "puuga pähe panna", s.t. tuleb võtta tugev kaasaegne antibiootikum ja anda korralik (vastavalt kehakaalule) annus. Loomulikult peab ravikuur olema piisavalt pikk. Kui paranemist ei ole märgata, tuleks antibiootikum välja vahetada. Ravi aitab korrigeerida nahalt võetud bakterite külv (bakterite identifitseerimine + tundlikkuse määramine antibiootikumidele) + verepilt.

Kui aga juba Cortison siiski määratud on, siis tuleb arvestada, et Cortisoni kasutamine muudab kliinilist pilti (nahal olevaid muutusi), mistõttu raskeneb täpse diagnoosi panek. Seega tuleb palju kauem oodata, enne kui nahk jälle normaalselt reageerima hakkab.

Allergiad.

parasiitide, toidu vastu, atoopiad = väliskeskkonnategurite vastane allergia.

Allergiad - diagnoosimine = kliiniline diagnostika.

Diferentsida tuleb atoopilisi nahahaigusi mitte-atoopilistest. Harva: astmat ja heinapalavikku koertel ei esine. Ainus sümptom (kõrvade, päkaaluste, esi- ja tagakäppade sügelus, silmade ümbruses, näol, koonul "prillid") võib juba viidata allergia olemasolule.

Parim allergia ravi on allergeeni vältimine. Õie- ja kodutolmu ei ole võimalik vältida, -  kirpe, toidu teatud komponente ning lestasid aga küll. Tuleks kindlaks teha, mis konkreetselt sügelust põhjustab. Allergia algab sügelusest, alles seejärel on nahk "kaputt". Seega panna tähele, mis oli enne - kas sügelus või nahanähud.

Selja alaosas (saba ees seljal) on kirpude "lemmikpaik". Allergia tekkel alustatakse täiskasvanud kirpude tõrjega kahjuks liiga hilja. Kirbu arenguvormide jaotus koera nahal oleks järgmine: täiskasvanud kirpe 1%, mune 34%, larve 57%, nukkusid 8%. Ilmtingimata on vajalik puhastada ka ümbrust - puhastada koera magamiskotti (tolmuimejaga) ja pritsida spets. kirbuvastast sprayd (põrandale). Ja seda 4 kuu vältel. Mitte unustada autot!

Kuna ka kirpudele on elu armas, siis ajapikku muutuvad nad resistentseks ühe või teise kirbutõrjevahendi suhtes. Seetõttu toodetaksegi üha uusi vahendeid. Ka siin kehtib reegel - " mitte narrida, vaid puuga pähe anda!"

Toidukomponentidest tingitud allergia.

Ka siin ei ole hormoon Cortisoni näidustatud - efekt puudub!

Nn. toiduallergia korral on poest ostetava toidu vahetamine teise toidu vastu mõttetu: See on nagu ühe pesuvahendi vahetamine teise vastu, kusjuures allergilist reaktsiooni põhjustavad põhikomponendid jäävad ju samaks. Aitab ainult - ise keeta!

Kui koer uuesti terve on, võib alustada katsetamist, et leida üles see ebasobiv komponent.

Isekeedetud allergiadieet:

hobuseliha (!) + kartul

~ 60 kg kaaluga koera kohta = 1kg liha ja 1,7 kg kartulit + 2,5 spl. mineraalaineid

Sellist dieeti soovitatakse anda 2-3 kuud. Täiskasvanud koertele lisatakse alles seejärel mineraalaineid, kutsikatele aga kohe dieedi alguses.

Poe-valmistoidud sisaldavad väikese mahuna, aga suures koguses energiat, mistõttu peabki isekeedetud toitu võtma ~ 3 kordses mahus.

Riis + lammas jt. kommertsiaalsed toidud ei sobi. "Poetoidud" sisaldavad teravilja peal nn. toidulestasid, mida ei ole aga kartuli peal. Eriti soodne "lestakasv" tekib siis, kui kuivtoidukott on käibel pikemat aega.

Enamasti kõik nn. valmistoidud on "nakatunud" toidulestadega. Allergia tekib nende lestade väljaheidete (valk!) suhtes.

Püodermia, k.a. märg-sügelev nahapõletik e. nn. "hot spot", tekib sel puhul mitte mingi toitaine vaegusest, vaid vastupidi - just liiga heast toidust. Ja koerad saavad siin kõike - liiga palju energiat, liiga palju kaloreid, seeläbi aga ka nii liiges-, kui ka nahaprobleeme.

Toidu "ümberkorraldus". Anda tuleks 2-3 nädalat ühte ja sedasama toitu ja alles siis selgub, kas koer talub seda või mitte. 

Kokkuvõte põhilisest:

Allergiatel on geneetiline e. pärilik foon. Seepärast ei soovitatagi üliallergilisi koeri aretustöös kasutada. Väliskeskkonnast päritolevaid allergeene vältida ei ole võimalik. Teadus - teab veel liiga vähe allergiatest, ainult vast kindlalt seda, et allergeene tuleb aina juurde.

nn. kärntõbi (saksa k. Räude):

1) süstida preparaati Ivermectin 3-5x - ühenädalase vahega*

2) haigusest kahjustatud piirkonnad laialt karvadest puhtaks teha, antiparasitaarsed lahused/loputused - ja nii ka kõikide teiste kodusolevate loomadega ning mängukaaslastega. USA-s  pügatakse koerad ära ja seega saavutatakse kiirem paranemine. Vannitamise korral (spets. šampooniga) mitte lubada koeral ennast (=šampooni) lakkuda.

Ravi kulg:

Tüüp I - paranemine 3-8 kuuga. Tüüp II - ei teki kiiret immuunsust, paranemine võtab aega 1 aasta, aga on võimalik iseeneslik e. spontaanne paranemine. Tüüp III - aastatepikkune ravi (vanadel koertel).

Demodex-lesta raviskeem (mitte kasutada Cortisoni - see oleks väga suur arstlik viga)

1) karvad ära lõigata
2) püodermia ravi
3) vannitamine sebolüütilise šampooniga
4) akaratsiidid
5) pesta kogu keha, omanikule kindad, kuivatada õhu käes
6) ei mingit stressi järgnevad 24 tundi
7) 4 nädalat peale ravi veel üks kord pesta, seejärel ei ole enam ühtegi lesta

Üldiselt:

-  Njuufaundlased sügelevad suviti rohkem, kuna soojus on stress. Seega selline sügelus ei tähenda veel allergiat.

- Pärakupaunad võivad sügeleda, kui need on ületäitunud. Kui aina  kordub, võib pärakupaunad ära opereerida. Ka see probleem ei ole seotud allergiaga.

- Autoimmuunne nahahaigus on organismi vastureaktsioon iseenda naharakkude ja valgu suhtes. Siin on Cortisoni kasutamine näidustatud. Diagnoosi kinnitab histo-patoloogiline naha-uuring.

- Kilpnäärme alatalitlus on samuti päritav ja esineb ainult noortel koertel. Sellisel juhul kasutatakse tablettravi (kilpnäärme hormooni).

- Liegeschwielen oder Drucknekrosen (saksa k.) - võiks tõlkida kui "rõhknekroos/survest tingitud nahakahjustus" - nahakahjustus, kui on tegu liiga priske koeraga. Karv -> "kaputt" ja lisandub nahapõletik. Täpselt ei teata, millest on põhjustatud. Paksenenud sarvkihi teke teatud kehapiirkondades on samuti seotud ülekaalulisusega.

www.bellas-viecherlseite.de/haut.htm

Paar selgitust/arvamust lisan veel siia juurde:

- Ülaltoodud ettekandes olid njuufaundlastel esinevate nahahaiguste 10 aasta uuringutulemused - siit ka njuufade mainimine lõppkokkuvõttes.

- Toiduallergia korral pakutakse hobuseliha ilmselt seetõttu, et see liha ei kuulu nn. tavatoitu. Teistes artiklites mainitakse (soovitatakse) võtta näit. metslooma -, kalkuni -või küülikuliha - igatahes seda, mida antud allergiline koer elus saanud veel pole.

- Toiduallergia korral soovitatud nn. spets.dieedi (lambaliha+riis) kohta arvavad nii mõnedki veterinaarid, et ka lambaliha võib olla allergiattekitav, seega ei olevatki selline kombinatsioon "allergiavaba" valik!

- Allergiatest veel niipalju, et mitte ainult inimestel ei ole nn. koera-kassi allergiat, vaid ka koertel-kassidel võib esineda allergiat inimeste vastu (inimeste nahalt irdunud epiteelkihi rakkude valgukomponendi vastu).

* Lihtsalt vahemärkuseks, et mitmetes koeratõugudes esineb tundlikkust Ivermectini suhtes. Tuntumad neist on collied ja nende sugulased. Uuemate uuringute järgi kuuluvad ka skye terjerid ivermectinile tundlike tõugude hulka. Nende tõugude puhul tuleb vältida ka kõiki puugi/kirbutõrjevahendeid, mis seda ainet sisaldavad. Manustamine tundliku koera puhul lõpeb surmaga.

Tundlikkust ivermektiinile neis tõugudes põhjustab muteerunud P-glükoproteiini geen. Diagnoosimiseks välja töötatud DNA test täiesti olemas. Kas ka Eestis, seda ei tea.

See tekst ei ole esitatud "otseseks kasutamiseks". Ravi määrab ainult vet-tohter! Ja loomulikult arvestatakse mitte ainult ravimi näidustusi, vaid ka vastunäidustusi - tõu iseärasusi, tervislikku seisukorda (võimalikke maksa- neeruhaigusi jms.).

Mis puudutab demodekoosi, siis ülalnimetatud ravim ei ole ainuke, mida võiks kasutada antud haiguse raviks. On ka "pehmemaid" ravimivariante. Üldiselt (vähemalt inimeste puhul) rõhutakse eeskätt just immuunsüsteemi tugevdamise vajadusele, mitte niivõrd lestade "tapmisele". Kahejalgsete nahatohtrid väidavad, et kui immuunsüsteem on korras, siis lestad (Demodex) võivad ju nahal olla, aga "pahandust" nad ei tee...(sama olen ise lugenud ka veterinaaria-alasest kirjandusest). Aktiivne "materdamine"  läheb käiku enamasti väga intensiivse protsessi korral - ja siis on tavaliselt ka immuunsusega asjad kehvad...

Allergia loomakarvade vastu.

Ülalnimetatud allergiat ei anna mitte koera-kassi karvad, vaid nende  karvade küljes olevad higi, rasu, sülg ning uriin, mis koos karvade ning tolmuga õhku ja sealt inimeste hingamisteedesse satuvad, põhjustades allergiliste reaktsioonide teket.

Sümptomid: köha, hingamisraskused, astma, ninahingamise takistus või siis "nohu".

Koertelt pärit allergeene loetakse mõõdukalt agressiivseteks. Allergia korral on tegu tõuspetsiifilise sensibiliseerumisega (näit. ainult bokserite vastu). Eri koeratõugudel on erinevad allergeenid. NB! Lühikarvalistel koertel on tunduvalt suurem allergeeni-potentsiaal kui pikakarvalistel tõugudel.

Koerakarva-allergeene ei olegi nii lihtne kindlaks teha. Määratakse põhiliselt allergeeni Protein Can f1, mis aga mõnedel koertel võib üldsegi puududa.

Samas aga jälle Dr. Astrid Heutelbeck'i publikatsioonist selgub, et ei ole olemas ühtset, ainult kindlalt teatud ühe koeratõuga seotud allergeeni-kombinatsiooni. Seega inimene võib olla allergiline näit. taksikoer Waldi suhtes, mitte aga taksikoer Raudeli suhtes. Järeldus: iga koer produtseerib ainult talle omaseid allergeeni-kombinatsioone. See aga raskendab "tavaliste" koerakarva-allergiatestide tõlgendamist (määratakse ju ainult üldist allergeeni Can f1).

Mida siis teha?

Eksperdid soovitavad valmistada individuaalset, teatud kindlalt koeralt pärit allergeeni-ekstrakti. "Kahtlusaluselt" koeralt lõigatakse hästi naha lähedalt ära mõned karvad ja pannakse mõneks ajaks keedusoolalahusesse, mida siis hiljem saab kasutada nahatesti läbiviimisel. Kui selline nahatest on negatiivne, on koerakarvaallergia esinemine äärmiselt ebatõenäoline.

Vastupidi kassidele, kaitsevad koerad inimesi allergiate eest. Nii arvab Lübecki epidemioloog ning nahaarst  Torsten Schäfer. Samas kassid, küülikud ja hamstrid suurendavad allergiariski.

Ussnugilised ja bakterid - kui kaitse allergia tekke vastu.

Vähesed teavad, et lastel, kellel on olnud ussnugilised, esineb harvemini allergiat.

Sama kehtib ka nende laste kohta, kes on üles kasvanud "mustemas" keskkonnas, omades kontakti rohkearvuliste bakteritega.

Ja veel. Tolmulestade ja hallituslestade kasvu pärsib korralik tubade tuulutamine.

www.kirasoftware.com/Allergie.php